1. Üldsätted

1.1 Käesolev Jahiselts „Massiaru” (edaspidi jahiselts) siseeeskiri on kehtestatud eesmärgiga konkretiseerida ja reglementeerida seltsi liikmete omavahelisi suhteid koos sellest tulenevate õiguste ja kohustustega tagamaks edukas ja tulemuslik jahikorraldus jahiseltsi rendijahimaadel.

1.2 Jahiseltsi tegevuste aluseks on Eesti Vabariigis kehtiv jahiseadus, jahieeskiri, põhikiri ning käesolev siseeeskiri.

1.3 Käesolev siseeeskiri on kohustuslikuks täitmiseks kõikidele jahiseltsi liikmetele.

2. Jahiseltsi liikmed

2.1 Katseajal olevatele liikmetele või noorjahimeestele võib juhatuse esimees määrata jahiseltsi liikmete seast neile juhendaja, kelle ülesandeks on nende abistamine ja juhendamine jahindusalaste teadmiste ja kogemuste omandamisel.

2.2 Jahiseltsi liige võib kuuluda samaaegselt veel mõnda teise jahindusorganisatsiooni või –ühingusse ainult juhatuse nõusolekul. Juhatuse otsusega võib anda liikmele tema kirjaliku avalduse alusel loa kuuluda samaaegselt veel teise jahiorganisatsiooni, kui see on piisavalt põhjendatud (arendada suhteid seltsi huvides, elukoha muutusega tingitud asjaoludest jne). Kitsendus ei oma tagasiulatuvat mõju.

2.3 Jahiseltsi liikmed on kohustatud:

2.3.1 osalema ulukihooldetöödel juhatuse otsuse alusel ja korras;

2.3.2 olema kursis jahindusalaste seadusandlustega, samuti jahiseltsi juhatuse otsuste ja korraldustega.

3. Ulukihoole

3.1 Ulukihooldele kaasatakse kõik jahiseltsi liikmed, kellele vajadusel antakse konkreetsed ülesanded juhatuse poolt.

3.2 Ulukihoolde aluseks on juhatuse ja üldkoosoleku otsused, jahikorralduskava ning rendileping. Jahiulukite kinnistamiseks ja nende populatsioonide parandamiseks rendijahimaadel rakendatakse ulukite lisasöötmist ja nende söödabaasi mitmekesistamist.

3.3 Ulukihoolde töödeks on jahinduslike rajatiste ehitamine ja remontimine (söödahoidlad ja –sõimed, soolakud, kõrgistmed jne.) ning biotehnilised abinõud ulukite lisasöötmiseks või jahinduse paremaks korraldamiseks (söödapõldude rajamine, lehisvihtade valmistamine, kogutud kartul, teravili jne.)

3.4 Metssigade lisasöötmine toimub vastavalt juhatuse poolt väljatöötatud otsusele, kus fikseeritakse söödakoha pidaja (pidajad) ja söödakoha asukoht. Igal jahiseltsi liikmel on õigus pidada metssigade söödakohti ja -põlde kooskõlastatud juhatusega. Kord aastas kontrollib juhatus söödarajatiste toimimist tehes otsuse järgnevaks perioodiks.

3.5 Ulukitele mõeldud lisasöödakohtades teostab järelvalvet ja ulukihoolet juhatuse otsusega määratud söödakoha pidaja.

3.6 Uute söödakohtade rajamisel lähtub juhatus strateegilistest piirkondadest, ulukipopulatsioonist ja juba olemasolevatest söödakohtadest.

3.7 Kõik ulukitele mõeldud üldkasutatavad ja individuaalsed söödakohad, nende arv ja rajamine peab olema kooskõlastatud juhatusega.

3.8 Ulukihooldeks vajalike vahendite (soolakud, vili) ostmise otsustab juhatus.

3.9 Iga jahiseltsi liige on kohustatud osalema iga-aastastel välitööpäevadel, kus puhastatakse kinnikasvanud metsasihte, kraave, rajatakse sildasid, soolakuid ja kõrgistmeid jahipidamise paremaks organiseerimiseks ning jahiohutuse tagamiseks.

3.10 Iga jahiseltsi liige on kohustatud osa võtma vähemalt ühest (1) välitööpäevast või täitma talle pandud ülesanded mõnel muul moel. Kohustuse mittetäitmine peab olema põhjendatud (halb tervislik seisund, tähtpäev jne) juhatusele. Välitööpäevast osavõtmine ei ole kohustuslik pensionieas jahiseltsi liikmetele.

3.11 Juhatusel on õigus eelnevalt kehtestada välitööpäevale hind, mille peab põhjuseta tööpäevalt puudunud jahiseltsi liige hüvitama jahiseltsi ühiskassasse või vastasel juhul arvatakse juhatuse otsusega jahiseltsi nimekirjast välja.

4. Jahipidamine

4.1 Jahipidamise korraldamise eesmärgiks on heade jahipidamise võimaluste loomine kõigile jahiseltsi liikmetele.

4.2 Jahipidamine ning jahindusotstarbeliste ehitiste kasutamine jahiseltsi jahimaadel on lubatud vaid jahiseltsi liikmetele, välja arvatud jahiturismi juhtudel või ühisjahtidel, mida korraldatakse jahiseltsi sotsiaalsetes huvides ning enamuse jahiseltsi liikmete (sh. juhatuse) informeeritusel või osavõtul.

4.3 Igal jahiseltsi liikmel on õigus küsida esimehelt (või volitatud isikult) informatsiooni jahtide kohta ja osaleda jahil (kui jahiseltsi juhatusel pole kehtestatud piiranguid).

4.4 Igaaastased suurulukijahi põhimõtted igale suurulukiliigile eraldi töötab välja ja kinnitab jahiseltsi juhatus. Otsustest teavitatakse igat liiget kirjalikult.

4.5 Suuruluki jahilubade jaotamise kohta on igal jahiseltsi liikmel õigus saada lisainformatsiooni jahiseltsi esimehelt (või volitatud isikult).

4.6 Ühisjahi korral lepitakse eelnevalt kokku kogunemiskoht ja aeg.

4.7 Jahilubasid väljastab juhatuse esimees (või volitatud isik).

4.8 Ulukipopulatsioonide säilimise või tasakaalustamise huvides on juhatusel õigus piirata või peatada jaht kalendriaastaks või jahihooajaks ulukiliikide lõikes kogu jahimaal või ainult teatud piirkonnas.

4.9 Jahituristidele annab loa jahipidamiseks juhatus ning kehtestab eelnevalt vastavad lõivud (jahist osavõtmine, jahilubade maksumus jne).

4.10 Jahipidamine külalisjahimeeste osavõtul ei tohi muutuda seda korraldava jahiseltsi liikmele tulu teenimise allikaks. Selle tuvastamisel tunnistatakse korraldatud jaht juhatuse otsusega turismijahiks. Seda korraldanud ning tulu teeninud jahiseltsi liige tasub juhatuse poolt kehtestatud lõivud jahiseltsi ühiskassasse. Karistuse määramisel võtab juhatus aluseks põhikirja punktis 8 sätestatu.

4.11 Jahipidamist Nigula ja Sookuninga LK-l  reguleerib Keskkonnaameti ja jahiseltsi ühise koosoleku protokoll 30.07.2009 ja Keskkonnaameti väljastatud liikumisluba ajavahemikuks 20.09 2009 kuni 28.02.2010

5. Jahieetika ja traditsioonid

Iga jahiseltsi liige:

5.1 austab kaasliikmeid, aksepteerib nende õigust jahipidamisele;

5.2 kasutab heaperemehelikult jahiseltsi vara;

5.3 ei pea jahti tulu teenimise eesmärgil;

5.4 hoidub häirimast ilma jahipidamise või loenduse eesmärgita ulukite rahu jahimaadel;

5.5 hoidub oma tegevusega kahjustamast rendijahipiirkonnas olevaid teid, sihte, kraave, truupe, põlde jne;

5.6 peatab igasuguse küttimise juhatuse poolt välja kuulutatud jõulurahu perioodil;

5.7 täidab ise ja nõuab kaasliikmetelt jahipidamise eeskirjade ja jahiseltsi siseeeskirja täitmist;

5.8 võtab aktiivselt osa jahtidest ja jahindusalastest üritustest;

5.9 hoidub kasutamast kaasjahimeeste jahirajatisi ilma viimase nõusolekuta;

5.10 vääristab kütitud ulukite trofeed;

5.11 asetab võimalusel kütitud ulukile üldlevinud traditsioonide kohaselt värske kuuseoksa;

5.12 edukat kütti austab ühisjahtidel võimalusel jahijuhataja kaasjahimeeste ees kuuseoksa kinnitamisega mütsile;

5.13 peab kinni jahieetikast ning austab jahitraditsioone.

Kinnitatud juhatuse koosoleku otsusega 28. jaanuaril 2007.a. Urissaares