1. Üldsätted
1.1 Käesolev Massiaru Jahiselts (edaspidi jahiselts) siseeeskiri on kehtestatud
eesmärgiga konkretiseerida ja reglementeerida seltsi liikmete omavahelisi suhteid koos
sellest tulenevate õiguste ja kohustustega tagamaks edukas ja tulemuslik jahikorraldus
jahiseltsi rendijahimaadel.
1.2 Jahiseltsi tegevuste aluseks on Eesti Vabariigis kehtiv jahiseadus, jahieeskiri, põhikiri
, jahimaa kasutusõiguse luba ning käesolev siseeeskiri.
1.3 Käesolev siseeeskiri on täitmiseks kõikidele jahiseltsi liikmetele.
2. Jahiseltsi liikmed
2.1 Katseajal olevatele liikmetele või noorjahimeestele võib juhatuse esimees määrata
jahiseltsi liikmete seast neile juhendaja, kelle ülesandeks on nende abistamine ja
juhendamine jahindusalaste teadmiste ja kogemuste omandamisel.
2.2 Jahiseltsi liige võib kuuluda samaaegselt veel mõnda teise jahindusorganisatsiooni
või –ühingusse ainult juhatuse nõusolekul. Juhatuse otsusega võib anda liikmele tema
kirjaliku avalduse alusel loa kuuluda samaaegselt veel teise jahiorganisatsiooni, kui see
on piisavalt põhjendatud (arendada suhteid seltsi huvides, elukoha muutusega tingitud
asjaoludest jne). Kitsendus ei oma tagasiulatuvat mõju.
2.3 Jahiseltsi liikmed on kohustatud
2.3.1 osalema ulukihooldetöödel juhatuse otsuse alusel ja korras;
2.3.2 olema kursis jahindusalaste seadusandlustega, samuti jahiseltsi juhatuse otsuste ja
korraldustega.
2.3.3 Tasuma jahilubade eest 2 nädala jooksul peale väljastamist ja tagastama 10 päeva
peale uluki tabamist või loa kehtivuse lõppu. Tähtaegselt tagastamata jahilubade korral
määrab karistuse juhatus , võttes arvesse asjaolusid.
2.4 Liikmete vastuvõtmise kord:
2.4.1 jahiseltsi astuda soovijad on kuni kaks aastat noorliikmed.
3. Ulukihoole
3.1 Ulukihooldele kaasatakse kõik jahiseltsi liikmed, kellele vajadusel antakse
konkreetsed ülesanded juhatuse poolt.
3.2 Ulukihoolde aluseks on juhatuse ja üldkoosoleku otsused.
3.3 Ulukihoolde töödeks on jahinduslike rajatiste ehitamine ja remontimine (söödahoidlad
ja –sõimed, soolakud, kõrgistmed jne.) ning biotehnilised abinõud ulukite lisasöötmiseks
või jahinduse paremaks korraldamiseks (söödapõldude rajamine, lehisvihtade
valmistamine, kogutud kartul, teravili jne.)
3.4 Metssigade lisasöötmine toimub vastavalt juhatuse otsusele, kus fikseeritakse
söödakoha pidaja (pidajad) ja söödakoha asukoht. Igal jahiseltsi liikmel on õigus pidada
metssigade söödakohti ja -põlde kooskõlastatud juhatusega. Kord aastas kontrollib
juhatus söödarajatiste toimimist tehes otsuse järgnevaks perioodiks.
3.5 Ulukitele mõeldud lisasöödakohtades teostab järelvalvet ja ulukihoolet juhatuse
otsusega määratud söödakoha pidaja.
3.6 Uute söödakohtade rajamisel lähtub juhatus strateegilistest piirkondadest,
ulukipopulatsioonist ja juba olemasolevatest söödakohtadest.
3.7 Kõik ulukitele mõeldud üldkasutatavad ja individuaalsed söödakohad, nende arv ja
rajamine peab olema kooskõlastatud juhatusega.
3.8 Ulukihooldeks (ühiskasutatavate) vajalike vahendite (soolakud, vili jpm) ostmise
otsustab juhatus.
3.9 Iga jahiseltsi liige on kohustatud osalema iga-aastastel tööpäevadel. Iga jahiseltsi
liige on kohustatud osa võtma vähemalt kolmest tööpäevast. Juhul kui puudub võimalus
osaleda tööpäevadel tuleb tasuda päevaraha jahiseltsi arveldusarvele.
3.10 tööpäevade mitte täitmisel ning päevaraha mitte tasumisel on õigus liige jahiseltsist
välja arvata. Pensionäridel on vabatahtlik tööpäevade täitmine.
4. Jahipidamine
4.1 Jahipidamise korraldamise eesmärgiks on jahipidamise võimaluste loomine kõigile
jahiseltsi liikmetele.
4.2 Jahipidamine ning jahindusotstarbeliste ehitiste kasutamine jahiseltsi jahimaadel on
lubatud vaid jahiseltsi liikmetele, välja arvatud jahiturismi ning külaelu edendamiseks.
4.3 Igal jahiseltsi liikmel on õigus saada juhatuselt informatsiooni jahtide kohta ja osaleda
jahil (kui jahiseltsi juhatusel pole kehtestatud piiranguid).
4.4 Suurulukijahi põhimõtted igale suurulukiliigile eraldi töötab välja ja kinnitab jahiseltsi
juhatus. Otsustest teavitatakse igat liiget.
4.5 Suuruluki jahilubade jaotamise kohta on igal jahiseltsi liikmel õigus saada
lisainformatsiooni jahiseltsi juhatuselt.
4.6 Ühisjahi korral lepitakse eelnevalt kokku kogunemiskoht ja aeg.
4.7 Jahilubasid väljastab juhatuse esimees või volitatud isik.
4.8 Jahituristidele annab loa jahipidamiseks juhatus ning kehtestab eelnevalt vastava
hinnakirja (jahist osavõtmine, jahilubade maksumus jne).
4.9 Jahipidamine külalisjahimeeste osavõtul ei tohi muutuda seda korraldava jahiseltsi
liikmele tulu teenimise allikaks. Selle tuvastamisel tunnistatakse korraldatud jaht juhatuse
otsusega turismijahiks. Seda korraldanud ning tulu teeninud jahiseltsi liige tasub juhatuse
poolt kehtestatud tasud jahiseltsi arveldusarvele. Karistuse määramisel võtab juhatus
aluseks põhikirja punktis 8 sätestatu.
4.10 Jahiseltsi jahikoerte sh jahil osalevate jahikoerte ravikulud tasub jahiselts. Ühisjahis
viga saanud jahikoera vigastused või hukkumise, mis on tekkinud lohakusest või
jahieeskirjade rikkumise tõttu, korvab süüdlane kulud omanikule.
5. Jahieetika ja traditsioonid
Iga jahiseltsi liige:
5.1 austab kaasliikmeid, aktsepteerib nende õigust jahipidamisele;
5.2 kasutab heaperemehelikult jahiseltsi vara;
5.3 ei pea jahti tulu teenimise eesmärgil;
5.4 hoidub häirimast ilma jahipidamise või loenduse eesmärgita ulukite rahu jahimaadel;
5.5 hoidub oma tegevusega kahjustamast rendijahipiirkonnas olevaid teid, sihte, kraave,
truupe, põlde jne;
5.6 peatab igasuguse küttimise juhatuse poolt välja kuulutatud jõulurahu perioodil;
5.7 täidab ise ja nõuab kaasliikmetelt jahipidamise eeskirjade ja jahiseltsi siseeeskirja
täitmist;
5.8 võtab aktiivselt osa jahtidest ja jahindusalastest üritustest;
5.9 ei kasuta kaasjahimeeste jahirajatisi ilma viimaste nõusolekuta;
5.10 väärindab kütitud ulukite trofeed;
5.11 asetab võimalusel kütitud ulukile üldlevinud traditsioonide kohaselt värske
kuuseoksa. Edukat kütti austab ühisjahtidel jahijuhataja kaasjahimeeste ees kuuseoksa
andmisega.
5.12 jahitrofeed ei ole lubatud jahimajast ära viia enne jahijuhataja otsust. Juhul kui ei
leita konsensust jääb jahitrofee jahiseltsile. Jahitrofee jagamisel lähtutakse jahinduse
heast tavast.
5.13 Ühisjahilt ei tohi jahijuhatajat teavitamata ja põhjuseta lahkuda. Jaht loetakse
lõppenuks kui kütitud saagiga on toimingud jahimaja juures lõpetatud.
5.14 peab kinni jahieetikast ning austab jahitraditsioone.
Heaks kiidetud üldkoosoleku otsusega 13.04.2019a. , Uue-Lepistu