1. JAHISELTSI NIMI JA AADRESS.
1.1. Jahiseltsi ametlik nimetus on Mittetulundusühing MASSIARU JAHISELTS (edaspidi
jahiselts).
1.2. Jahiselts tegutseb Pärnu maakonnas Häädemeeste ja Saarde vallas.
1.3. Rendijahipiirkond on määratletud vastavalt kasutusõiguse loale nr.PÄ-7.
2. JAHISELTSI ÕIGUSLIK SEISUND.
2.1. Jahiselts on iseseisev juriidiline isik Eesti Vabariigi seaduste järgi alates tema
registreerimise momendist, tal on oma nimetusega pitsat ja majandustegevuse
korraldamiseks vajalikud pangaarved.
2.2. Jahiselts juhindub oma tegevuses mittetulundusühingute seadusest, looduskaitse ja
jahindusalast tegevust reguleerivast seadusandlusest ja käesolevast põhikirjast.
2.3. Jahiselts vastutab oma kohustuste eest kogu temale kuuluva varaga, millele kehtiva
seadusandluse järgi saab pöörata sissenõude. Jahiseltsi liikmed vastutavad jahiseltsi
kahjude eest ainult nende endi poolt tekitatud kahju suuruse osas.
3. JAHISELTSI EESMÄRGID.
3.1. Jahiseltsi tegevuse üldeesmärgiks on oma tegevuspiirkonnas hea jahindustava
järgimine ja jahinduse reguleerimine vastavalt maakondliku jahindusnõukogu otsustele.
3.2. Jahiseltsi eesmärgist tulenevad tegevused on:
3.2.1. lepingujärgsel jahimajanduslikul territooriumil ulukifondi optimaalse arvukuse
säilitamine ja kaitsmine;
3.2.2. jahindusressursside kasutamine;
3.2.3. jahilaskespordi arendamine;
3.2.4. jahiturismi arendamine ja korraldamine;
3.2.5. jahijärelvalvele kaasaaitamine ja koostöö vastavate institutsioonidega;
3.2.6. tõujahikoerte propageerimine, kasvatamine ja levitamine;
3.2.7. maa- ja külaelu arengule kaasaaitamine sh koolituste ja ürituste korraldamine;
3.2.8. loodushoiu ja keskkonnasäästliku majanduse propageerimine;
3.2.9. põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks vajalike struktuuri- ja majandusüksuste
asutamine.
4. JAHISELTSI MAJANDUSTEGEVUS.
4.1. Jahiselts sõlmib lepingu temale kinnitatud territooriumi jahimajanduslikuks
kasutamiseks.
4.2. Jahiseltsi omandis võib olla igasugune vara, mis on vajalik põhikirjalise eesmärgi
saavutamiseks. Jahiseltsi vara moodustub:
4.2.1. liikmemaksudest ja ulukiküttimislubade müügist;
4.2.2. sponsorlusest ja annetustest;
4.2.3. põhikirja eesmärkidest tulenevast majandustegevustest;
4.2.4. Eesti ja Euroopa Liidu programmidest ja fondidest taotletud toetustest.
4.2.5. jahisaaduste realiseerimisest saadavast tulust
4.2.6. jahiturismist saadavatest tuludest.
5. JAHISELTSI LIIKMESKOND.
5.1. Jahiseltsi võib kuuluda Eesti Vabariigi või välisriigi kodanik kes soovib arendada
ühingu eesmärkidega kooskõlas olevat tegevust, kohustub täitma ühingu põhikirja ning
üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid.
5.2. Liikmeks vastuvõtmise otsustab jahiseltsi üldkoosolek kahe soovitaja esildisel.
5.3. Liikmelisust ei saa üle anda ega pärandada. Liikme surma korral tema liikmelisus
jahiseltsis lõpeb.
5.4. Jahiseltsi liikmel ei ole õigust seltsi varale, seltsil ei ole õigust liikme varale. Jahiselts
ei kanna varalist vastutust oma liikmete varaliste kohustuste eest, liikmed ei kanna
varalist vastutust jahiseltsi varaliste kohustuste eest.
6. JAHISELTSI LIIKMETE KOHUSTUSED.
6.1. Tasuma liikmemaksu jahiaasta eest hiljemalt veebruari viimaseks kuupäevaks.
Õpilastele, üliõpilastele (vanuseni kuni 26a) ja pensionäridele on liikmemaks 50%
väiksem.
6.2. Pidama kinni jahiseltsi põhikirjast, sisekorraeeskirjadest, kehtivatest jahieeskirjadest
ning jahinduse heast tavast.
6.3. Hoidma jahiseltsi vara, mitte kuritarvitama seltsi vahendeid omakasu eesmärgil.
7. JAHISELTSI LIIKMETE ÕIGUSED.
7.1. Võtta osa jahiseltsi tegevusest vastavalt põhikirjale.
7.2. Valida ja olla valitud jahiseltsi juhtivatesse organitesse.
7.3. Omada kehtestatud korras registreeritud jahirelvi ja jahikoeri.
7.4. Liikmel on õigus astuda jahiseltsist välja tema kirjaliku avalduse alusel.
7.5. Liikmel on õigus juhatuse poolt talle määratud karistusi edasi kaevata
üldkoosolekule.
7.6. Kasutada Seltsi käsutuses olevaid ruume, infot ja inventari.
8. SANKTSIOONID.
8.1. Jahiseltsi liikmele võib juhatus määrata karistuse jahieeskirjade rikkumise ning
üldkoosoleku ja juhatuse otsuste mittetäitmise eest.
8.2. Karistusi määratakse juhatuse koosolekul süüdioleva isiku juuresolekul. Juhul kui
liige ei ilmu ilma mõjuva põhjuseta teistkordselt temaga seonduva küsimuse aruteluks
juhatuse koosolekule võib karistuse määrata tagaselja.
8.3. Jahiseltsi liikmele võib rikkumiste eest määrata järgmisi karistusi: märkus, noomitus,
jahipidamise õiguse peatamine 1-3 aastaks jahiseltsi maadel ja seltsist väljaheitmine või
juhatuse poolt määratud vastav karistus .
8.4. Jahiseltsi liikme võib seltsist välja arvata juhatuse otsusega, kui ta:
8.4.1. kahjustab oma tegevusega seltsi nime või mainet;
8.4.2. tekitab jahiseltsile omavolilise käitumisega kohustusi kolmandate isikute ees;
8.4.3. on jätnud täitmata põhikirjast tuleneva, juhatuse või üldkoosoleku otsusega talle
pandud kohustused;
8.4.4. ei ole tasunud ettenähtud tähtajaks liikmemaksu;
8.4.5. jahieeskirjade rikkumise korral ;
8.4.6. ilma mõjuva põhjuseta ei ilmu teistkordselt juhatuse koosolekule, kus arutatakse
temaga seonduvat personaalküsimust.
9. JAHISELTSI ÜLDKOOSOLEK.
9.1. Jahiseltsi kõrgeimaks organiks on liikmete üldkoosolek, mis toimub vähemalt kaks
korda aastas, mitte hiljemalt kui kolm kuud peale aruandeaasta lõppu ja vahetult enne
põdrajahi algust.
9.2. Jahiseltsi juhatus teatab kirjalikult või e-posti teel kõikidele jahiseltsi liikmetele
vähemalt 10 päeva enne koosoleku läbiviimist selle täpse toimumise aja, koha ja
päevakorra.
9.3. Koosolek on otsustusvõimeline, kui koosolekul on esindatud vähemalt 2/3 liikmeist.
Hääletamisel arvestatakse vaid liikmete füüsilise kohalolekuga (volitused ei kehti).
9.4. Kui koosoleku esmakordsel kokkukutsumisel ei ole esindatud kvoorumiks nõutav
liikmete arv, siis võib kutsuda juhatus kokku uue üldkoosoleku sama päevakorraga
1(ühe) tunni pärast sama päeva jooksul. Teistkordsel kokkukutsumisel on üldkoosolek
otsustusvõimeline sõltumata kohalolijate arvust. Teistkordsel kokkukutsumisel ei saa
teha otsuseid põhikirjaliste eesmärkide muutmise kohta.
9.5. Erakorralised üldkoosolekud kutsutakse kokku jahiseltsi 1/3 juhatuse äranägemisel,
aga samuti siis kui seda nõuavad 1/3 jahiseltsi liikmetest. Taotlus erakorralise
üldkoosoleku kokkukutsumiseks tuleb juhatusele esitada kirjalikult koos arutlusele
tulevate küsimuste äramärkimisega. Juhatus peab erakorralise koosoleku kokku kutsuma
hiljemalt ühe kuu jooksul alates vastava taotluse saamisest ja väljastama kutsed hiljemalt
kaks nädalat enne koosoleku läbiviimise kuupäeva.
9.6. Jahiseltsi üldkoosoleku ainupädevus:
9.6.1. jahiseltsi põhikirja muutmine ja kinnitamine;
9.6.2 jahiseltsi sisekorraeeskirja muutmine ja kinnitamine;
9.6.3. pikaajalise tegevusstrateegia kinnitamine;
9.6.4. eelarve vastuvõtmine;
9.6.5. jahiseltsi tegevuse lõpetamine;
9.6.6. majandusaasta aruande kinnitamine;
9.6.7. liikmemaksu määrad ja tasumise kord;
9.6.8. küttimislubade hinnad ja tasumise kord;
9.6.9. juhatuse liikmete arvu ja volituse tähtaja kindlaksmääramine;
9.6.10. juhatuse liikmete valimine ja tagasikutsumine;
9.6.11. revisjonikomisjoni valimine ja revideerimise aruande kinnitamine.
9.7. Üldkoosolekut juhatab juhatuse esimees, tema äraolekul valib üldkoosolek juhataja
liikmete hulgast. Protokollib üldkoosoleku poolt valitud protokollija.
10. JAHISELTSI JUHATUS.
10.1. Jahiseltsi juhatus valitakse vähemalt 5 liikmeline volitustega 5 aastaks. Juhatuse
tööd juhib juhatuse poolt valitud esimees.
10.2. Juhatuse korralisi koosolekuid viiakse läbi vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem
kui kaks korda aastas.
10.3. Juhatus on kohustatud kokku kutsuma juhatuse erakorralise koosoleku kui
seda nõuab keegi juhatuse liikmeist.
10.4. Juhatuse koosolek on otsustusvõimeline, kui koosolekul osaleb vähemalt 2/3
juhatuse liikmetest. Otsused tehakse lihthäälte enamusega juhatuse liikmete koguarvust
ja need vormistatakse kirjalikult.
10.5. Juhatuse pädevuses on:
10.5.1. üldkoosoleku kokkukutsumine ja ettepanekute tegemine päevakorda;
10.5.2. majandusaastaaruande koostamine ja kinnitamiseks esitamine üldkoosolekule;
10.5.3. jahiseltsi tegevussuundade otsustamine ja üldkoosolekule kinnitamiseks
esitamine;
10.5.4. jahiseltsi majandustegevuse korraldamine;sh. küttimislubade hindade
väljatöötamine
10.5.5 sisekorraeeskirja välja töötamine
10.5.6. jahiseltsi eelarve koostamine ja üldkoosolekule kinnitamiseks esitamine;
10.5.7. lepingute sõlmimine;
10.5.8. jahiseltsi raamatupidamise korraldamine;
10.5.9. jahiseltsi ühingutesse ja organisatsioonidesse kuulumise ja väljaastumise
algatamine peale üldkoosoleku heakskiitu.
10.5.10. põhivara soetamine, laenude võtmise, vara pantimise, rentimise jm tehingute
tegemine;
10.5.11. tegevjuhi ametisse nimetamine ja vabastamine;
10.5.12. muude küsimuste otsustamine, mis esitatakse juhatusele arutamiseks
üldkoosoleku või tegevjuhi poolt nende pädevuse piirides.
11. JÄRELVALVE.
11.1. Jahiseltsi majandustegevust revideerib üldkoosoleku poolt valitud vähemalt kolme
liikmeline revisjonikomisjon volitustega 5 aastaks.
11.2. Revisjonikomisjon esitab üldkoosolekule aruande revisjoni tulemuste kohta.
11.3. Jahiseltsi erakorralist revideerimist võivad nõuda 1/5 jahiseltsi liikmeist juhatusele
esitatud kirjaliku avalduse alusel.
12. JAHISELTSI TEGEVUSE LÕPETAMINE.
12.1. Jahiselts likvideeritakse tema liikmete üldkoosolekul või muudel seadustes
ettenähtud juhtudel. Seltsi likvideerimise otsuse teinud üldkoosolek määrab
likvideerimiskomisjoni, kui aga selts likvideeritakse kohtu otsusel, määrab viimane
likvideerimiskomisjoni.
12.2. Pärast likvideeritud seltsi võlgade kehtestatud korras tasumist jaotatakse tema
järelejäänud vahendid liikmete vahel üldkoosolekul kindlaksmääratud korras.
12.3. Seltsi poolt tasuta kasutamiseks saadud või rendile võetud hooned, ruumid,
seadmed ja muu vara tagastatakse kehtestatud korras nende valdajatele